MUGAVA ELUKESKKONNA LOOMINE ALGAB ISIKLIKUST INITSIATIIVIST.

Pille-Maris Arro(vasakul) ja Age Minka: me ei ole poliitikas, kuid arvame, et on väga tähtis osata teha koostööd linnavalitsusega, siis ju jõud kahekordistuvad. Svetlana Zaitsev. Ilmunud: Viru Prospekt, kuupäev: 9-04-2017

Elukeskkonda võib ja isegi peab parandama linnaelanike endi aktiivse osavõtuga. Ja linnaelanike tegevusvaldkond selles suunas on väga lai ning mitmekesine. 

Oma konkreetsest kogemusest linnakeskkonna muutmise alal rääkisid narvalastele seminari külalised, käsitledes linnaosade seltside teemat. Seminar toimus möödunud kolmapäeval, 29. märtsil TÜ Narva Kolledžis. Rääkijad olid pealinna linnaosade Pelgulinna,Telliskivi ja Lasnamäe aktiivsed elanikud. Seminaril oli esindatud ka narvalaste kogemus, initsiatiivgrupi Narva Bright Actions näol.

Ühendab ühine huvi

Seltsid- need on linna elanike vabad ühendused, nad tekivad ühe või teise linna väljakujunenud geograafilistes rajoonides. Elanikud ühinevad eesmärgil: parandada elu oma rajoonis, lahendada mingit olulist probleemi. Nad võivad olla esindatud lihtsalt initsiatiivgrupina, kes tegutseb sotsiaalvõrgustikus. Näiteks nii alustas oma tegevust ka Narva Bright Actions. Aga sagedamini moodustatakse MTÜ oma põhikirjaga, määratletud tegevusvaldkonnaga. MTÜ liikmed kirjutavad projekte, otsivad mitmesugustest fondidest nede projektide rahastamise võimalusi, leiavad sponsoreid, teevad koostööd linna struktuuridega, jne.

Seltsid — see on fenomeen, mis kujundas ümber rohkem kui ühe Tallinna või Tartu linnaosa. Arvan, et on aeg hakata mõtlema nede arengule ka Narvas- räägib Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, kes oli antud seminari läbiviimise initsiaator. Sealjuures elukeskkonna parandamine omab mitte ainult emotsionaalset, psühholoogilist mõju- alati on meeldiv elada seal, kus on puhas, ilus rohelus ja kõrge turvalisus, kuid omab ka küllaltki kaalukat finantsilist poolt – kaasnevalt tõuseb ka selle rajooni elamispinna hind. Selle värvikas näide on pealinna Kalamaja rajooni areng, kus kinnisvara hinnad on viimase 10 aasta jooksul hüppeliselt tõusnud. Aga kõik muutused hakkasid toimuma seal elavate inimeste rahvainitsiatiivi toel- teha oma oma rajoon kodusemaks ja komfortsemaks. Tänavatoidu festival, mis on saanud laialdaselt tuntuks, on nüüd ärilistel alustel ning sellega tgeldakse professionaalselt.”

Sotsiaalse suunitlusega

Nagu rääkisid Narva sõitnud Age Minka ja Pille-Maris Arro, nende Pelgulinna kogukond oli moodustatud 25 aastat tagasi. Ja selle eesmärk oli algselt üks- toetada murdelistel 90. aastatel vanureid, kes elasid selles Tallinna rajoonis, kus olid vanad mitmekorruselised puitelamud. „See oli sotsiaaltöö –aidata toiduainetega, riietega,aidata psühholoogiliselt ja majanduslikult, võitlesime varastega. Me jätkame seda tööd ka praegu, kuid meie huvide valdkond on sellest ajast tunduvalt laienenud”, - räägib prua Arro, kes oli oma koduse Pelgulinna seltsi loomise juures. Näiteks õnnestus säilitada oma mereäärne puhkeala, kuhu võimud tahtsid teha jalgpalliväljaku; kaks aastat võitlesime oma kiriku ja kultuurimaja eest- edukalt. Hakkasime korraldama Pelgulinna päevi, et propageerida oma rajooni kui komfortset elukeskkonda ning aja jooksul muutus see ning pidu kasvas suure aktsioonini- Kevadpäevadeni, mille programmis on kontserdid, tänavafestivalid, laadad(mitte vanade asjade müük, vaid käsitöö müük), meistrite toad lastele ja veel palju-palju muud. Kolm aastat järjest, koos kohaliku gümnaasiumiga, korraldatakse teisel advendil Sügispidu, noorematele kooliõpilastele ja lastele. Jõulukuuse ja tasuta piparkookide jagamise juurde kogunevad lapsed ka naaberrajoonist Koplist. Kolm korda nädalas toimetatakse oma rajooni ajalehte, milles kirjutatakse muuseas ka sellest, kuidas remontida vanu puumaju; avaldati raamat oma rajooni vanade puumajade ajaloost ja valmistatakse ette järgmist raamatut. Ja nii nagu veerand sajandit tagasi, toimuvad Pelgulinnas igakuised teejoomise õhtud vanuritele, kuhu tulevad ka inimesed teistest Tallinna rajoonidest. Lühidalt, elu Pelgulinnas pulbitseb. Küsimusele saalist:”Kelle jõududega ja milliste vahendite eest kõike seda teostatakse?” vastas Pille-Maris Arro:” Vabatahtlike jõududega, palka ei saa meil keegi. Aktiviste on meie MTÜ-s 20 inimese ringis, kaastööd teevad veel umbes sada inimest. Liikmemaks on meil 6 eurot aastas. Kirjutame projekte, otsime sponsoreid.”

Olles seminaril Narvas, jõudsid Age Minka ja Pille-Maris Arro ka jalutada linnas, kus nad ei ole olnud kaua aega. „Kreenholmi rajoon- see on ju unikaalne elukeskkond”, - räägivad külalised innustusega.

Kaasake spetsialiste ja osake leppida kokku- sellise vastuse annabJuho Kalberg MTÜ-st Telliskivi selts.

Aasake spetsialiste ja osake sõlmida kokkuleppeid

Sellist nõu annab Juho Kalberg MTÜ-st Telliskivi selts. Selle pealinna rajooni aktiivsed elanikud(umbes 130 inimest) ühinesid võitluses selleks, et säilitada oma rajooni eripärasusi ja samal ajal ka arendada rajooni – vastukaaluks, räägib Juho, mõnedele kinnisvarafirmadele, kellel on teistsugune vaade selle Tallinna linnaosa arengule.

Aga koguneda miitingutele ja protesteerida moel: „Aga meile see ei meeldi, sest lihtsalt ei meeldi”, on meie arvates mitteproduktiivne, räägib Juho Kalberg. Uurige probleemi, leidke spetsialiste ja töötage koos nendega välja lahendused, mis teile sobivad ning alles seejärel minge jooniste ja plaanidega linnavalitsusse. Näidake, tõestage, olge valmis minema kompromissile, korraldage oma probleemi arutelusid ja „ümarlaudu.” Ärge olge jäärapäised: ametnikud peavad saama aru, et teiega on võimalik rääkida. Juho ei varja, et mitte alati ei saavuta selts võitu. Oli ka kohtuvaidlus, mis kaotati ja edasi ei mindud- ei ole raha.

Kuid aktiivis on juba kogemus, kuidas saavutada seda, et tänavad rajoonis muutuksid mugavamaks ja ohutumaks lastele, jalakäijatele ja jalgratturitele, kuidas ühiste jõududega kujundada avatud rannikuala. J.Kalberg näitas suurel ekraanil pilte- kuidas oli ja kuidas on praegu. Ning demonstreeris samui skeeme, plaane ja arvestusi, millistega seltsi aktivistid käisid kohalikus omavalitsuses. 

Ja Telliskivi seltsi töö tulemus on küllaltki muljetavaldav: väikeettevõtlus sai tõuke arenguks, rajooni kolivad üha sagedamini ümber noored perekonnad, kes otsivad mugavat ja väärikat elukvaliteeti, muutus ka rajooni emotsionaalne foon, mis ei ole jäänud tähelepanuta kinnisvara spetsialistidele ja investoritele.

Noor disainer ja arhitekt Jekaterina Kljutšik leiab, et just massiüritused, mis on korraldatud linna rajoonis, annavad inimestele võimaluse saada teineteisega tuttavaks ning saada aru, milline linnaruumi muutmise idee saab neid ühendada. 

Märgake teid ümbritsevaid inmesi!

Jekaterina Kljutšnik, hiljuti moodustatud MTÜ-st LasnaIdee, ei pannud kahtluse alla massiliste ürituste läbiviimise ideed. Lasnamäel, kus elanike arv on suurem kui Tartus, alustatigi sellest: korraldati Lasnapiknik, vabaõhu kinoseansid, värviti trepp, mis viib bussipeatusest kaubanduskeskusesse... „ Sellises väga suures rajoonis nagu Lasnamäe on ühtse ühiskonna organiseerimine väga keeruline. Sellepärast me otsustasime, et meie ülesanne on näidata inimestele, mida nad suudavad iseseisvalt teha oma territooriumil, oma maja ümbruses, tõestada, et komfortne elukeskkond algab isiklikust initsiatiivist”,-selgitab noor disainer ja arhitekt Jekaterina Kljutšnik. Massiüritused annavad inimestele võimaluse tutvuda üksteisega, saada aru, milline linnaruumi ümberkujundamise idee võib neid ühendada”.

Praegu MTÜ LasnaIdee (ja seda umbes 10 inimest) liitus Lasnamäe valitsuse Priisle pargi loomise töögruppi. „ Alguseks me kogusime kokku elanike arvamused, millisena nad tahavad näha meie parki. Arvestasime neid eskiisprojekti koostamisel”- räägib Jekaterina.

Pöörduge – anname nõu

Seminarile tulnud narvalased esitasid külalistele Tallinnast küllaltki palju küsimusi ja esmajärjekorras – millisesse konkreetsesse fondi nad esitavad oma projektid, kuivõrd edukad nad on selles. Seminari initsiaator Ivan Sergejev kutsus kõiki asjast huvitatuid koostööle ka tulevikus ning tuletas meelde, et on alati nõus andma pealinna seltside esindajate kontakte. 

Svetlana Zaitseva