Aga meil õues....

Ajalehe "Дачник"materjalid, Narva linn, väljaanne2 - 20.06.2017

Artiklite jälgedes, mis olid avaldatud eelmises ajalehe "Дачник" väljaandes №1, 01.06.2017 «Brüssel- kontrastide linn» ja «Narva- kontrastide linn», me tahaksime jagada oma mõtteid olemasolevatest võimalustest, mis lubavad lahendada jäätmete käitlemise küsimusi ja see omakorda võib avaldada mõju jäätmete väljaveo hinna odavnemisele.

MTÜ «Uus Sild» esindajad olid aprilli lõpus Kopenhaagenis ja tõid sealt palju ideid, mis on seotud jäätmete käitlemisega mitmekorteriliste elumajade õuealadel.

Toome mõne näite sellest, kuidas Kopenhaageni elanikud lahendavad mõningaid jäätmete sorteerimise küsimusi siseõuede territooriumitel. Nendel on õuedes korraldatud jäätmete ümbersorteerimise alad. Need on väikesed ehitised, mis on nähtud ette mitmeteks eesmärkideks: sees on plats mitmesuguste jäätmegruppide konteinerite paigaldamiseks; seal on töökoda mitmesusuguste asjade remondiks (jalgrattad jms); on vahetamise nurk, kuhu inimesed saavad tuua korrasolevaid olmeasju, mida neil enam majapidamises vaja ei ole; on sisutatud avatud ala või varjualune nende majade elanike omavaheliseks suhtlemiseks, suure laua ja pinkidega, kus saab koguneda kokku, grillida või korraldada teejoomist; kõrval asub laste mänguväljak. Õueala koos ehitistega on ilusasti kujundatud ja näeb välja ühtse kompleksina, ümber ala on istutatud ilusasti õitsevad puud ja põõsad, ala on elanikele kasutamiseks mugav ja ohutu.

Ühes ruumidest on seade toidu- ja teiste biolagunduvate jäätmete ümbertöötlemiseks. Mõnes majas on paigaldatud spetsiaalne seade (soojendusega), mis pöörab ümber(segab) automaatselt selles olevaid jäätmeid. Teistes majades- see on lihtne puidust või metallist suur kast, mis on lukustatav. Tahame märkida, et Kopenhageni linn kohustab alates 2018. aastast kõiki oma mitmekorteriliste majade kooperatiive töötlema toidujäätmeid maju ümbritsevate territooriumite sees.

Mõned aastad tagasi sattus «meie kätte» šveitsi ametniku Manfred Meieri brošüür köögijäätmete lokaalsest komposteerimisest. See oli antud välja 2003.a Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt. Selles brošüüris kirjeldas autor toidujäätmete lokaalse komposteerimise kogemust parkide territooriumitel ja ja teistes linna rohelistes tsoonides. Selleks sobivad igasugused bioloogiliselt lagunduvad jäätmed- need võivad olla jäätmed köögist, kogutud langenud lehed, niidetud hein-muru, saepuru, must paber ja peenestatud kartong.

Ümertöötlemisel saadud kompost, võimalik, ei ole mitte väga ilus, kuid oma koostiselt on parem igasugusest poest ostetud mullast. Aga selleks, et saada kvaliteetne toode, on vaja järgida kindlaid reegleid:

  • Toidujäätmete kogumine peab toimuma igal juhul eraldi teistest olmejäätmetest, seda tingimata. Toore (nimetame toidujäätmeid nimelt selle sõnaga), ei tohi sisaldada rasvaseid lihajäätmeid ja konte, jäätmeid, mis sisaldavad õlisid, kalajäätmed on lubatud; 
  • Kogutav toore, selleks, et saada kvaliteetset toodet-komposti, on kõige parem ladustada kihtidena koos teiste biolagunduvate jäätmetega võileiva printsiibil. Näiteks: toidujäätmed+ langenud lehed+ igasugused maast eemaldatud umbrohud koos mullaga ja kiht ükskõik millist mulda ning jälle-toidujäätmed +....jne. Kogutud toorme kõrgus ei tohi ületada 1,5 meetrit. 

  •  Segu ei pea kindlasti segama, kuid seda peab kindlasti niisutama ja valama läbi spetsiaalse lahusega, mis sisaldab mikrobioloogilist preparaati. See preparaat eemaldab kõik lõhnad ja soodustab mullabakterite töö kiirendamist. Toore peab kastis olema niiske, segu kuivamine toob kaasa komposti valmimise aja pikenemise. 

  • Jäätmete ümbertöötlemise protsess bioloogiliselt puhtaks tooteks toimub 2 kuu jooksul, pärast seda kui toore oli ladestatud vajaliku kõrguseni (kevad-, suve- ja sügiskuudel). Selleks, et saada kvaliteetset komposti ning selle kasutamiseks harrastusaiapidajate poolt, peab olema ümbertöötlemiseks 2 seadet või 2 kasti. Tooraine, mis on kogutud talvel, suletakse aprillis selleks , et panna sinna edaspidi juurde värsket tooret. Valmis komposti on võimalik saada juba suve keskel või suve lõpus. Edasi kasutatakse teist kasti, kogumine millesse toimub kõikide suvekuude jooksul, aga septembris see suletakse järgnevaks lisamiseks. Tooraine selles sorteeritakse ja see laagerdub sügise, talve ja kevade jooksul ning võib olla valmis kasutamiseks mais-juunis. 

  • Komposteerimise protsess võib toimuda spetsiaalses ilma põhjata kastis või kastis, mille põhjas on augud, et põhja kaudu eemalduks ülearune niiskus. Kast võib olla puidust, tehtud puitalustest, betoonist või metallist, kaanega suletav. Korteriühistud, kui neil on territooriumi, võivad samuti paigaldada lihtsad seadmed kaanega ja lukuga, piirates selle koha dekoratiivsete põõsastega. Vaieldamatult, selleks et algatada protsessi, peab algama ühine selgitustöö komposteerimisest huvitatud majade elanikele, tihedas koostöös linna administratsiooniga. Kui lugejatel tekib selle teema vastu huvi, siis me võiks ühendada jõud ja hakata koos töötama välja samme selliste seadmete kooskõlastamiseks ning käikuandmiseks, viima läbi meistriklasse protsessi selgitamiseks ja üksikasjalisemate juhendite väljatöötamiseks. Tundub, et aiamaa oleks just see koht kus aiapidajad saavad realiseerida olmejäätmete jääkideta sorteerimise ideed täiel määral. Aga paljud sõidavad oma aiamaadele, et puhata koos sõpradega, veeta aega pärast töönädalat, samas aiatööd jäävad tagaplaanile. Seda tõendab ka konteineritesse viidavate jäätmete analüüs. On juhtumeid, kus mõned aiapidajad viivad prügikastidesse mädanemahakanud lehti, toidujäätmeid- kõike seda, mis võib olla suurepäraseks toormeks täisväärtusliku väetise tootmiseks. Ühiskondliku komposteerimise seadme idee võib olla realiseeritud ja anda oma tulemusi prügi väljaveo kulutuste alandamisel ning lisaväetise tootmisel ühiskondlikes huvides. Seda enam, et lõhna mitteomav ning vajadusel põõsastega ümbritsetud heakorrastatud komposteerimise seade näeb välja küllaltki esteetiliselt. Aga siinjuures peab pidama meeles, et komposteerimise protsess peab olema pidevalt kontrollitav, peab olema vastutav inimene, kes jälgiks üldkasutatavasse seadmesse toodavate jäätmete koostist, niisutaks jäätmeid õigeaegselt ja valaks neid üle mikrobioloogilise preparaadi lahusega.

    Esimene õpetav meistriklass teemal «Komposteerimise seadme loomise ja selle teenindamise tehnoloogia » , koostöös Aiandusühistute liiduga korraldatakse selle aasta juuli alguses. Kahtlemata selle projekti organiseerimisel omab tähtsust õiguslik alus, keskkonnakaitse ala spetsialistide konsultatsioonid nii kohalikul kui ka vabariiklikul tasemel. Kui teil tekkis huvi osalemiseks meistriklassis «Komposteerimise seadme loomise ja selle teenendamise tehnoloogia» oma isiklikul aiamaal või te tahate teha üldkasutatava seadme aiandus- või korteriühistus- siis kirjutage ajalehe Дачник toimetusse: narvada4nik@ gmail.com, pöörduge telefonil 3572232 ning me kutsume teid kindlasti tasuta koolitusele.

FOTOD, galerii....