KOLM IDEED «KASVASID KOKKU» JA LUBAVAD NARVALE SUURT AVALIKKU PARKI

Linnaaednik Ljudmila Morina: „Minu arvates on uue pargi jaoks valitud lihtsalt suurepärane koht. Erilisi tänusõnu väärivad pargi loomise ideelised innustajad- Vladimir Naumov, Natalia Poljakova, Aleksandr Dusman”. Svetlana Zaitseva, ajaleht Viru Prospekt. Avaldamise kuupäev: 16-05-2017, 13:57 

Narva üldkasutatava pargi rajamise idee omandab järjest reaalsemaid jooni. Juba on täpselt teada, kus ta hakkab asuma ja isegi on juba määratud kindlaks esimeste istutamistööde aeg. Sellest oli juttu Narva mittetulundusühingute ümarlaual, mis toimus 5.mail Narva hotellis Inger.

KOLM ÜHES

Rangelt öeldes oli avaldatud arutelu teemaks ümarlaual Põhjamaade ministrite nõukogu rahvusvaheline projekt „Rahvapargid”, milles osaleb Narva MTÜ Uus Sild. Just selle projekti raamides hakkas Narva MTÜ arendama ideed: luua kodulinnas niiöelda rahvainitsiatiivi park Gloria – tähendab linnaelanike endi kätega, nagu ka üldse arendada teemat linnaelanike koostööst linnavõimudega linna heakorrastuse, ilusa ja hooldatud linnakeskkonna loomise küsimustes.( „VP” kirjutas sellest käesoleva aasta märtsis). 

Tuletame meelde, mõte on selles, et istutada puud ja põõsad, mis on erinevate Ida-Virumaal elavate rahvusgruppide esindajate rahvuslikeks sümboliteks. Põjalikult rääkis selle idee arengust 5. mai ümarlaual Ida-Viru integratsioonikeskuse juhatuse liige Aleksandr Dusman.

On teada, et EV 100 a juubeli auks kavandatakse maa erinevates regioonides istutada vabariigi elanike jõududega alleesid ja salusid, milles on 100 tamme, riikliku projekti „100 tamme” raamides. Narva Linnavalitsus osaleb selles riiklikus programmis. Kokkuvõtteks, kõik need kolme pargi ideed- „100 tamme”, Rahvainitsiatiivi park, Eestimaa rahvuste Salu – „kasvasid kokku” ja ühinesid üheks – uue suure üldkasutatava pargi loomine Narvas, linnaelanike endi vahetul osavõtul ja kohaliku võimu aktiivsel toetusel. 

15 000 EUROT- MAASTIKUKUJUNDUSE PROJEKTI JAOKS 

Ümarlaual esinenud Narva Linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov informeeris kohaletulnuid, et linna lisaeelarvest on eraldatud 15tuhat eurot tulevase pargi maastikukujunduslikuks projektiks. Veel enam, uue üldkasutatava pargi projekteerimine ja teostamine on lülitatud Narva 2017-2018 aasta uuendatud arenguplaani. Narva linnaaedniku Ljudmila Morina sõnade järgi on projekteerimise tehniline lähteülesanne juba koostatud. „Ma kajastasin seal absoluutselt kõik ettepanekud, mis olid öeldud välja nii Rahvapargi kui ka Rahvuste Salu initsiaatorite poolt”- räägib pr Morina.

- Seal ei olnud ettepanekud mitte ainult selle kohta, milliseid puid ja põõsaid parki tingimata istutada aga ka näiteks suvise vabaõhu kinoteatri idee – tähendab filmide näitamine spordihalli Rakvere 22d seinale, teokarbi tüüpi lava ehitamine, jms.

Nüüd ees konkursi väljakuulutamine, mille tulemusel valitakse välja firma, kes hakkab koostama tulevase pargi jaoks maastikukujunduse projekti  - selgitab Ljudmila Morina. 

ON, KUS JALUTADA 

Maaala, millise linn annab uue linnapargi alla – see on 4 hektariline tühermaa, mille piire võib markeerida narvalaste jaoks tuntud objektidega: hoone Vabaduse 20(kus kunagi oli muusikakool), Gloria bastioni väke fragment, haiglakorpuse aed, elumajad ja spordihoone Rakvere tänaval, parkimisala „Baltika” piki Puškini tänavat, garaažide sein ja tee piki garaaže.

- On tähelepanuväärne, et nendel küngastel linna keskel näeme ehedat loodust paeklindi näol, mis nimelt siin on paljandunud. Tänu millele on seda kohta võimalik nimetada mingil määral unikaalseks. Klint, kui loodusliku mitmekesisuse kandja linnakeskkonnas, nõuab rohkem rõhutamist ja teadlikku eksponeerimist – räägib Ljudmila Morina. Linnaaedniku seisukohalt 5 hektarit- see on mitte vähe linnapargi jaoks. 

- Aga teisest küljest, arvestades, et siia peame istutama sada tamme, pluss minimaalselt 37 Rahvuste Pargi istikut, pluss MTÜ Uus Sild Rahvapargi taimed( eeldatakse, et need kolm parki saavad olema territooriumil mingil moel tsoneeritud), nägema ette kohta pargi edaspidise laienemise jaoks, kus saab ka edaspidi jätkata istutamist, rajada teed, kujundada erinevad väljakukesed, paigaldada pargimööbel, paigaldada valgustid, siis ei olegi ju nii palju maad- arutleb Ljudmila Morina. - Sellepärast linn vaatabki edaspidist võimalust ja vajadust paluda riigi käest krunti Sepa 7b, mis on riigi omandis ja mis koos munitsipaalomandis oleva naaberkrundiga Sepa7a lisaks pargi territooriumile pindala 3 hektarit. Ja siis oleks meil tervelt 8 hektarit- aga see on juba väga soliidne pindala kõige julgemate ideede elluviimiseks!

Kuid praegu, täpsustab proua Morina, tehakse maastikukujunduse projekt arvestusega, et park hõlmab pindala 5 hektarit. 

ESIMESED ISTUTAMISED

 

Ljudmila Morina sõnade järgi on pargi rajamise algus lähedal, tähendab et esimese istutamise tööd peavad olema tehtud septembri keskpaigas –novembri alguses käesoleval aastal ning põhilised tööd juba järgmise aasta kevadel.

Ta märgib, et viimane üldkasutatav park istutati Narvas kaugel 1957.aastal - see on Võidu park Joala tänava kõrval, pargi noorem osa Gerassimovi KM ümber, raudtee suunas.

Svetlana Zaitseva